Rootsi aiad ja pargid – avastame põhjamaise aianduse võlu
13. - 20. juuni 2027
Kas olete kunagi mõelnud, milline võiks olla üks tõeliselt inspireeriv aiandusreis?
Selline, kus hommik algab kuninglike aedadega, lõuna viib
ajaloolise mõisa parki ja pärastlõunal avastad end keset maailma eri paigust
pärit taimede rikkust.
Kus ühe päeva jooksul võib jalutada Linnaeuse ajaloolises
aias, järgmisel imetleda Rootsi mõisate sajandite vanust aianduspärandit ning
mõni päev hiljem seista keset Sofiero õitsevaid rododendroniorge.
Ja mis kõige parem – me ei lähe lihtsalt aedu vaatama. Me läheme neid avastama.
Rootsi aiandus on rahulik, looduslähedane ja üllatavalt mitmekesine. Siin kohtuvad kuninglikud pargid ja väikesed mõisaaiad, teadus ja aiakunst, ranged baroksed vormid ja vabalt kulgevad maastikupargid.
Meie teekond viib Stockholmist Uppsala ja Örebro kaudu
läänerannikule, Göteborgi ja Sofiero kaudu tagasi Rootsi südamesse. Teele
jäävad paigad, millest mõni on aiandushuvilistele hästi tuntud, mõni aga hoopis
selline, mille kohta võib pärast reisi öelda:
„Kuidas ma sellest kohast varem kuulnud ei olnud?“
See on reis neile, kes armastavad aedu.
Neile, kes tahavad märgata, kuidas on kujundatud üks allee, miks on taim just sinna istutatud, kuidas erinevad aiastiilid ajas muutuvad ja kuidas loodusest saab inimese käe all kunst.
Ja loomulikult jääb meile ka aega kohvitassiks mõnes väikeses Rootsi linnas, jalutuskäiguks vanalinnas ja lihtsalt selleks, et olla kohal.
Sest kõige paremad aiandusreisid ei ole need, kus näeme kõige rohkem. Need on need, millelt tuleme koju pea täis uusi ideid, telefon täis pilte ja süda täis soovi oma aias midagi uut proovida.
Rootsi
aiad ootavad!
Tule avasta neid koos meiega!
Ja nüüd, hea aiandushuviline, palun varu kannatust ja loe kirjeldust, kuhu me lähme ja mis meid ees ootab
Linnaeuse aed – sinna, kus taimed said endale „nimed“
Uppsala südames asub üks väike, kuid erakordselt tähenduslik aed – Linnaeuse aed, mille kujundas 18. sajandil kuulus Rootsi botaanik Carl Linnaeus. Just siin õpetas ta oma õpilasi taimi tundma ja süstematiseeris neid viisil, mis muutis kogu botaanika arengut.
Aias kasvavad taimed on paigutatud Linnaeuse loodud süsteemi järgi – nii nagu ta neid omaaegsetele õpilastele tutvustas. Kõndides nende peenarde vahel, saame aimu sellest, milline võis välja näha botaanikaaed ligi 300 aastat tagasi.
Aia kõrval asub ka Linnaeuse muuseum, tema endises kodus. See pole lihtsalt aiakülastus, vaid väike rännak botaanika ajalukku – koht, kus üks mees aitas maailmal taimi hoopis uutmoodi mõtestama hakata.
Linnaeuse aed on väike, aga selle lugu on suur.
Kui oled juba Uppsalas, siis tasub endale lubada veel üks roheline elamus. Uppsala botaanikaaed on paik, kus aiandus, teadus ja taimede ilu saavad kokku – siin saab jalutada erinevate aiastiilide vahel ning avastada taimi, mida meie koduaias naljalt ei kohta. Eriti põnev on aed neile, kes armastavad taimi lähemalt vaadata ja uusi ideid koguda – siin ei ole lihtsalt ilusad peenrad, vaid taimedel on oma lugu ja tähendus.
Karlslundi mõis ja aed – Rootsi mõisamiljöö omas tempos
Karlslundi ajalooline mõisakompleks Örebro lähedal on paik,
kus saab lihtsalt aeg maha võtta ja nautida Rootsi mõisaaia rahulikku ilu.
Siin kohtuvad vana mõis, hoolitsetud aiad, rohelised pargid
ja ajalooline miljöö. Jalutame omas tempos – kes soovib, saab keskenduda
taimedele ja aia detailidele, kes tahab, võib avastada mõisa ümbrust, istuda
hetkeks pargipingile või lihtsalt nautida seda, kuidas Rootsi aiakultuur on
ajaloo ja loodusega kokku kasvanud.
Karlslundis ei ole vaja kiirustada ega kõike korraga näha. Anname
aiale aega enda lugu jutustada.
Vaba aeg Karlslundis – jaluta, vaata, avasta ja naudi.
Nolhaga – loss, park ja aed
Praegune Nolhaga loss ehitati 1879–1880 töösturi ja ühiskonnategelase Claes Adelsköldi ajal. Ta ei piirdunud ainult uue uhke residentsi rajamisega, vaid kujundas põhjalikult ümber ka seda ümbritseva pargi ja aia. Tulemuseks oli romantiline inglise maastikupark, milles on ka prantsuse ja itaalia aiakujunduse mõjutusi. Eriti ilus on pargi sirge telg lossist Säveåni. Selle range telje ümber kulgevad looklevad pargiteed – väga hea näide sellest, kuidas 19. sajandi mõisapargis ühendati formaalsus ja looduslikkus.
Nolhagal oli kunagi päris tõsine tarbeaed.
Adelsköld palkas aednikuks Anders Wiktor Lundbergi, kes oli
saanud väljaõppe Stockholmi Rosendalis. Mõisa juurde rajati oranžeeriumid ja
kasvuhooned ning kasvatati köögivilju, puuvilju ja marju. Seega polnud
tegemist ainult iluaia, vaid ka hästi toimiva mõisa majandusliku aiandusega.
Tänapäeva Nolhaga aed -
2024.aastal avati seal uus naturalistlik
aed, mis on teadlikult tänapäevane vastus ajaloolisele mõisaaiandusele.
Seal kasutatakse näiteks turbavaba kasvupinnast, biosütt ja kohalikku
taaskasutatud liiva, ei kasutata pestitsiide ega kunstväetisi ning taimi
valitakse ka kuivust taluvuse järgi.
Göteborgi botaanikaaed – aed, mis viib sind ümber maailma
On aedu, kus jalutad ja imetled. Ja siis on Göteborgi
botaanikaaed, kus iga järgmise rajaga avaneb justkui uus maailm.
See on üks Euroopa suuremaid botaanikaaedu – siin kasvab
ligi 20 000 erinevat taimeliiki ning aed ise on nii suur, et ühe
külastusega jõuab näha vaid väikest osa sellest rikkusest.
Meid ootavad muljetavaldav kaljuaed koos koskede ja mägitaimedega, rahulik Jaapani org, rododendronite org, ürdiaed ja suve teisel poolel eriti kaunilt mõjuvad püsikute istutused.
Aiandusreisil on siin ka palju avastamist neile, kes armastavad taimi sügavamalt: Göteborgi botaanikaaed on tuntud oma haruldaste sibul- ja mugultaimede kollektsioonide poolest ning seal asub üks maailma silmapaistvamaid sügiskrookuste kollektsioone.
Aga kõige ilusam on see, et siin ei pea kiirustama.
Meil on aega jalutada, vaadata, istuda, pildistada ja lihtsalt nautida.
Sofiero – kui kuninglik aed puhkeb õide
Sofiero - seda ei saa kirjeldada, seda peab lihtsalt ise nägema.
Rootsi kuninglik suveresidents Helsingborgi lähistel on ümbritsetud ühe Rootsi kuulsama ja kaunima aiaga – paigaga, kus aiandus, loodus ja kuninglik ajalugu on kasvanud üheks tervikuks.
Sofiero tõeline aardelaegas on selle sügavate rododendroniorgude süsteem. Just siin leidis kroonprintsess Margareta üle saja aasta tagasi suurepärase kasvukoha rododendronitele ning kuningas Gustaf VI Adolf kujundas aastakümnete jooksul sellest erakordse kollektsiooni. Tänapäeval õitseb pargis kevadel ja varasuvel umbes 10 000 rododendronit ja asaleat.
Ja meie oleme siin just õigel ajal – siis, kui rododendronid õitsevad! 🌸
Kujutlege jalutuskäiku läbi värviküllaste orgude, kus kõrged rododendronipõõsad moodustavad otsekui õitsevaid seinu. Ühel hetkel avaneb vaade üle pargi ja Öresundi, teisel hetkel kaovad rajad taas rohelusse.
Sofieros on midagi enamat kui uhked taimed. Siin on Margareta lilleallee, roosiaiad, köögiaed, ajaloolised aiaruumid ja tänapäevased istutused, mis muutuvad igal aastal. Sofiero aed ongi pidevas muutumises – nagu elav kunstiteos.
Vadstena – keskaegne linn Vätterni kaldal
Pärast kuninglike aedade värviküllust võtame suuna Vadstenasse – ühte Rootsi kaunimasse ajaloolisse väikelinna.
Vätterni järve kaldal asuv Vadstena on paik, kus keskaeg on tänaseni täiesti tajutav. Siin kohtuvad võimas renessanssloss, keskaegne klooster, Püha Birgitta pärand ja väikesed rahulikud tänavad, mille vahel on mõnus lihtsalt jalutada ja ringi vaadata. Vadstena ei ole koht, mida peab kiirustades „ära vaatama“. See on paik, kus tasub hetkeks aeg maha võtta – jalutada vanalinnas, imetleda lossi, avastada kloostri ajalugu ja nautida Vätterni järveäärset miljööd.
Reisi viimane pärl – Drottningholm
Ja enne, kui astume Stockholmis Tallinki laevale ning võtame suuna kodu poole, ootab meid veel üks paik, mis sobib meie aiandusreisi lõppakordiks lausa suurepäraselt.
Drottningholmi kuninglik loss ja selle aiad – paik, kus Rootsi kuninglik ajalugu, arhitektuur ja aiandus on sajandite jooksul üheks tervikuks kasvanud.
Drottningholm on UNESCO maailmapärandi nimistus ning lossi ümbritsev park on nagu väike jalutuskäik läbi Euroopa aianduskunsti ajaloo. Meie ees avanevad rangelt kujundatud barokkaiad, kus pikad teljed, sümmeetrilised parterid ja hoolikalt paigutatud skulptuurid loovad kuningliku pidulikkuse. Sealt edasi muutub aiamaailm vabamaks – inglise stiilis maastikupark laseb loodusel näida loomulikum ja rahulikum.
Pargis asub ka üks Drottningholmi kõige võluvamaid pärleid – Hiina paviljon, 18. sajandist pärit eksootiline suveresidents, mis annab kuninglikule pargile hoopis teistsuguse meeleolu.
Võib-olla on see just see reis, mida oled oodanud?
- Üks asi on kindel – Rootsi aiad ei jäta ükskõikseks neid, kes armastavad taimi, ilusaid parke ja hästi kujundatud aedu.
- Võib-olla leiad siit midagi, mida tahaksid kunagi oma aias proovida.
- Võib-olla avastad mõne täiesti uue taime.
- Võib-olla jääb sulle hoopis meelde üks vana loss, vaikne allee, kohvitass väikeses Rootsi linnas või õhtune vestlus reisikaaslastega.
- Ja võib-olla saad koju tagasi tulles aru, et kõige rohkem ei jäänudki meelde üks konkreetne aed – vaid kogu see ilus teekond.
- Kui tunned seda lugedes, et „jah, sellisele reisile tahaksin küll tulla“, siis ongi kõik öeldud. 🌿
-
Rootsi ootab meid juunis.
Lähme vaatame, millised lood on seal aedadesse peidetud.
_block.webp)