Suvine losside ja mõisate reis Lätis-Leedus
Sihtmärgiks ikka losside ja mõisate külastused. Lühikene ülevaatlik tekst on koostatud paljude fotodega. Loe edasi! :)
Esimesel päeval jõudsime rahulikus tempos kulgedes Jelgavasse. Meie sõidame ikka tiirutades sihtkoha poole. Alustades Tallinnast ja võtame reisile soovijad bussile Jürist, Raplast, Kehtnast, Türilt, Viljandist, Pärnu Kaubamajakast ja alles siis Ikla poole. Mõne arvates on see küll liigne tiirutamine, aga kõigil pole ju alati võimalik kaugemale sihtpunkti tulla ja siis on ju hea, kui keegi kodu lähedalt mööda sõidab. Ehk meie moto: rahulikus tempos reisielamused! - see jätkub ka edaspidi!
Jelgava lossis ootas meid kohalik giid Janis, kes oleks oma ajalootundi pidanud hilisõhtuni. Aga päev oli väga palav, muuseumis istumise võimalust ei olnud ja seega palusime tal ajaloo osa teha lühemalt (ega niikuinii palju koheselt meelde ei jää) ja siis meid ringkäigule viia.
Jelgava lossil on küll pikk ajalugu, aga praegu on seal Põllumajandusülikool ja palju lossi endisest hiilgusest järel ei ole. Välisvaade muidugi võimas, aga sees omaaegset mööblit ega muud vaatamisväärsusi ei ole. Seega piisab täiesti teha ümber lossi jalutuskäik.
Kuid kindlasti sisse astuda Kuramaa Hertsogiriigi (seda ju Jelgava ehk varasema nimetusega Mitava piirkond oli) valitsejate hauakambritesse. Sinna saab siseneda hoopis teisest uksest, lossi sisenemata.
Lossiruumid ülevaadatud, läksime hotelli majutuma. Selleks oli meil Jelgava parim hotell. Nime kandiski see hotell "Jelgava" ja omab 4****. Kõik meie grupi liikmed jäid sellega väga rahule. Mugavad toad, hea hommikusöök ja hotell asub kesklinnas jõe kaldal.
Edasine plaan oli selline, et soovijad tulevad jõelaevaga sõitma ja kes ei taha, neil siis omapäi vaba aeg. Tegelikult kuna jõelaev oli meile broneeritud alles kell 7 õhtul, siis said kõik minna eelnevalt ka rahulikult hilisele lõunale. Muideks, Jelgava kesklinnas on mitmeid häid söögikohti, kus maitsvad toidud ja normaalsed hinnad.
Ja kell 7 ootasimegi hotelli lähedal oma
laevukest. Sõitma tuli meid kokku 19 inimest ja ega see laevuke rohkem poleks
eriti mahutanudki. Võib-olla maksimum 25. Aga meie broneerisime oma grupile
loomulikult nö privaatsõidu ehk ainult meie grupi rahvas.
Sõit kestvusega 1,5 h oli tore. Nägime ka metsikuid hobuseid, mis lähedal
saarel elavad. Laeva kapten rääkis ka nendega seonduvaid lustakaid lugusid.
Näiteks sellest, kuidas sakslased laeval olles ja hobuseid nähes laeva
kallutasid kreeni, kogunedes kõik ühele küljele. Või sellest, kuidas ühel
talvisel päeval hobuste kari oli ootamatult linnatänavatel.
Meile sõitis vastu ka mereröövlite laev. Huvitav, kuidas nad endale Läti riigi lipu kaitse said?! ;)
Reisi 2. päev oli meil imeline lillederohke päev - Rundale palee ja Pakruojo mõis
Hommikul kell 8.45 asusime teele Rundale palee poole. See avatakse kell 10, kuid meil oli sinna tubli tund sõitu ja tahtsime olla avamishetkeks kohal. Teadaolevalt sellistes kohtades läheb juba lõuna paiku suureks "mölluks" ja siis on raske isegi fotojäädvustusi teha.Rundale palee - silmapaistvaim barokk- ja rokokoostiilis arhitektuurimälestis Lätis. Seal on 43 ruumi restaureeritud, mida külastajad saavad rahulikus tempos külastada. Peaaegu kõikides ruumides on olemas eestikeelsed infotahvlid.
Kes pole veel sinna jõudnud, kindlasti soovitame. (Meie teeme Läti losside reisi ka 2025.aasta suvel)
Rundale palee ümber on imeline park. Sellest saab ülevaate elektriautoga tuuritades (4 € lisatasu, kuid see vähendab oluliselt jalavaeva ja annab täiusliku ülevaate). Seal ka võimalus valida eesti keelne jutt.
Meie jätsime 3 tundi aega selle suurepäraselt kauni koha külastuseks. Vähem poleks mõtet, sest suur palee, suur park ja aega tuleb jätta ka lõunatamiseks.
Mõisa saab külastada läbi aasta. (Vaata ka meie
maikuist postitust), aga suvine lilleilu seal mõisas on lihtsalt imeline.
Sissepääsupilet on küll oluliselt kallim, kui teistel perioodidel, aga see
tasub end ära.
Meie olime sel aastal seal esimest korda. Järgmisel aastal kindlasti uuesti ja
siis valime programmi ka mõned nn töötoad, näiteks õlledegusteerimise, sest see
mõis on väga kuulus oma õllede traditsioonide poolest. Või lõunasöögi imeilusas
restoranis, millest ka ühe foto üles paneme.
3-ndal päeval oli meil planeeritud kohkaülastuseks Biržai
mõis. Seal samuti ringkäik kohaliku giidiga, kes praktiliselt tunniga (ja
natukene peale) andis väga hea ülevaate mõisast.
Kuigi väljast vaadates ei tundugi mõis suur, siis sees on palju ruume, mida
tasub uudistada. Väljapanekutest eriti fotosid ei teinud. Pigem tuleb kohale
minna ja ise uurida.
Kuna sel aastal enam kohvik seal avatud ei olnud, siis otsustasime teha väikese kõrvalpõike ja külastada Lätis Päikeserannikut. Mõned ütlesid, et see peatus oleks võinud isegi pikem olla kui 30 minutit, et siis oleks jõudnud ka vees käia. Aga meil oli see tõesti uitmõte, mis reisil tekkis ja nii see peatus seal ka toimus. Ilm oli väga ilus, kes jalutas, kes oli jalgupidi vees, kes lihtsalt istus ja nautis looduslikke vaateid.
Ja nii meie 3-päevane rännak kulges. Ikka
rahulikus tempos reisielamused!
Koju jõudsime kõik plaanipäraselt väljahõigatud kellaaegadel.
Järgmisel aastal kindlasti Läti-Leedu losside/mõisate reis. Jälgige meie
reisikavasid!
Reisijad meie sõidust:
Jelgava loss- muidu piisaks välisvaatlusest, aga hauakamber oli üliäge!!!
Rundale loss- super!!!
Pakruojo mõis- väga meeleolukas ja tore. Sinna võiks küll lisada õlledegustatsiooni.
Biržai- mulle tohutult meeldis. Väga hea giid Inga piisava pikkuse ringkäiguga ning väga kaasaegne ja ülevaatlik ekspositsioon.
Meeldis see, et päevad ei olnud liiga pikad ning igal pool oli piisavalt aega omapead olla ning teha endale sobivaid valikuid.
Tänan südamest reisi eest, jäin väga rahule ning reisin Maaelureisidega veel ning soovitan ka tuttavatele.
Esmakordselt meiega reisinud meesterhavas (reisis koos kaaslasega) andis tagasisidet:
Reisiseltskond oli ses suhtes tõesti sobiv ja meeldiv, et ei olnud neid vastikuid vingujaid ega ka kõva häälega selja taga seletajaid-lobamokke, kes ei lase giidi juttu kuulata ega sõidust ka niisama rahulikult osa saada, vaid tulevad reisile oma ilget mokalaata pidama, millest mina ei soovi mitte mingil juhul osa saada, aga paraku olen pidanud oi kui palju kordi osa saama ja see lihtsalt vihastab kohutavalt ja rikub reisielamused kõik ära. On nähtud igasuguseid isendeid teiste OÜ-de reisidel ja kuuldud keelepeksu tundide viisi selja taga, igal võimalikul moel. Hirmsad inimesed, ütleksin.
Päikeseranniku kiirkülastus oli muidugi tore, aga oli ikkagi ülipiiratud ajaga, ehk ei jätnud võimalust sel ilusal suvepäeval võimalust end rohkem merre kasta kui ainult varbaidpidi, mis on ilmselgelt vähe, vähemalt minu jaoks, kes ma niikuinii sinnakanti mitte kunagi suviti ei saa, kuna omal sõiduvahendit ega sõitjat niikuinii pole, nii et jah, ka see võttis ainult ohkama. Kuigi mõte teha plaaniväline peatus väärib kiitust, sest see on alati tervitatav nähtus, olla paindlik ja muuta päevakava jooksvalt, vastavalt tekkinud takistustele ja ettenägematutele sündmustele. Seepärast ongi vajalik olla alati kursis sellega, mis lähemas ümbruses veel vaadata on ja kus peatust saaks vajadusel teha, ilma et peaks selleks bussis hääletust korraldama